Проблема пространственной формы в средневековой архитектуре Латвии и Эстонии

Tal l inna Nigul i ste ki r ik ehi tat i es ialgsel kujul XIII sajandi l õpul laia, kuid madala kodaki r ikuna, mi s täi t i s ka kai t seülesan deid. Hoone ehi tat i ümber bas i i l ikana XV sa j andi tei sel poolel . 1433. a. tulekahju ei kahjus tanud ki r ikut , ses t a- i s t 1434, 1437 j a 1440 on andmeid jumalateeni s tuse kohta mi tmel al tar i l . Olevi s te ki r ik valmi s arvatavas t i juba a. 1267 lühikese, i lma koor i ta koda ki r ikuna. A. 1330 pikendat i seda ki r ikut kolmelöövi l i se koor i juur deehi tami sega; sel les t a j as t pär ineb enamik praeguse koor i võlvide päi skive. See praegune koor valmi s umbes a. 1425, kuna uus bas i l i - kaalne pikihoone ehi tat i a- i l 1437—1450. Ka s i in ei põhjus tanud ümberehi tami s t 1433. a. tulekahju, ses t a- i s t 1433, 1434 j a 1437 on andmeid jumalateeni s tuse kohta mi tmel al tar i l . Domini iklas te kloos t r i ki r ik ehi tat i XIII sa j andi tei sel poolel bas i i l ikana, kuid ki r ik ehi tat i umbes a. 1400 ümber kodaki r iku süs teemi s . Pi r i ta kloos t r i ki r iku ehi tami s t alus tat i nähtavas t i bas i i l ika skeemi s , kuid valmi s ehi tat i hoone monumentaal se kodaki r ikuna, mi s on Tal l in na XV sa j andi koolkonna suur im mei s t r i teos . Sõl tuvus Vads tena emakloos t r i eeskujus t on täht susetu. Tal l inna toomki r ik on es ialg sel kujul ehi tatud kodaki r ikuna, kuid samut i XV sa j andi l bas i i l ika kujul ümber ehi tatud. XV sa j andi l ehi tatud Narva ki r ik — kaheksatahul i s te pi i lar i - tega kodaki r ik — kuulub Tal l inna koolkonda. Mi s puutub Põhj a-Ees t i maaki r ikutesse, s i i s ehi tat i sel le lääne pool ses osas ainul t ühelöövi l i s i ki r ikuid; idaosas domineer ivad aga kodaki r ikud. XIII sa j andi l ehi tatud Ambla j a Koeru ki r ik oma vad ümarpi i lareid. Sama tüüpi on ka XIV sa j andi algul ehi tatud Pi l i s tvere, Tür i , Suure-Jaani j a Laiuse ki r ik. Pi sut hi l j em on ehi ta tud Peet r i , Väike-Maar j a, Vi ru-Nigula j a Jõelähtme ki r ik. XV sa j andi ki r ikutes t kuuluvad Tal l inna koolkonda Rakvere, Vi ru Jaagupi , Kadr ina, Simuna j a Hal j ala ki r ik; vi imased kolm ol id kindluski r ikud. Kokkuvõt tes võib märkida, et ruumivormi areng toimub Bal t i ­ kumi s er ineval t arengus t Saksamaal . Saksa arhi tektuur i a j aloo seaduspärasused ei ole Lät i s j a Ees t i s täiel määral keht ivad. Kodaki r iku tüüp, mi s Saksamaal ol i alates XIII sa j andi s t omanda nud suure populaarsuse, ei domineer i sugugi Bal t ikumi ehi tus kuns t i s aas tani 1400. Kodaki r ikud ol id kül l ülekaalus Põhj a-Ees t i (s . t . paekivi ala) l innade arhi tektuur i s , kuid Lät i s j a Lõuna-Ees t i s (s . t . tel l i skivi alal ) see tüüp ei levinud. Kõik l innaki r ikud on s i in aas tani 1400 bas i i l ikad j a bas i i l ika skeemi rakendatakse algu ses osal i sel t ka maaki r ikute ehi tami sel ; hi l j emini aga maaki r ikuid bas i i l ika kujul enam ei ehi tata. XV sa j andi l ol i kodaki r ik Saksa maal saanud tõel i seks hi l i sgoot i ruumi - idee kandj aks j a peami seks monumentaal se ki r ikuhoone tüübiks . Bal t ikumi s seevas tu püs t i ta takse monumentaalehi tus i alates XV sa j andi keskpaigas t ainul t bas i i l ika süs teemi s . Nagu tei s te probleemide, ni i ka vormiprob leemi lahendami sel võime kons tateer ida Bal t ikumi arhi tektuur i s i sesei svus t , sõl tumatus t j a omapära. Sel le põhjus i tuleb kaht lemata