Проблема пространственной формы в средневековой архитектуре Латвии и Эстонии

XIII sa j and i l ehi tatud Ri i a toomk i r i ku t ransept i l . Ko lmanda l kor ruse l näeme f r i i s i üks t e i sega r i s tuvat es t t eravkaar t es t ; j äre l i ku l t eh i tat i XV sa j and i l a i nu l t ko lmas j a ne l j as kor rus . Ri i a toomk i r i ku koo l konda kuu l uv k i r i k Ces i ses eh i tat i a l at es a . 1283 bas i i l i kana, ses t võ l v i ro i ded on kõ i g i s l ööv i des ühesugu sed . Ka ühe l a j a l Ces i se k i r i kuga ra j atud Va lmi era k i r i k on bas i i l i ka, nagu nä i tab mõ i gas ro i e t e es i nemi ne n i i kesk l ööv i s ku i ka kü l g l ööv i des . Samut i o l i d bas i i l i kad nüüd tugevas t i ümbereh i ­ tatud k i r i kud Bur tn i ek i s j a Rü j enas . Ri i a toomk i r i ku koo l konna eh i tus t es t Ees t i a l a l eh i tat i Pärnu Ni ko l a i k i r i k XIII sa j and i l õpu l bas i i l i kana, nagu nä i tab as j ao l u, e t r i s t i ku j u l i sed p i i l ar i d on väga mas s i i vsed (2,2 m) j a arkaad i d väga mada l ad (5 m) . Te i ne se l l e koo l konna eh i tus — Urvas t e k i r i k — o l isamut i bas i i l i ka : kõrgse i na l (kü l g l ööv i de katuse a l l ) on sä i l i nud tug i p i i tade j ä l j ed, mi s on va j a l i kud a i nu l t bas i i l i ka j uures . Ri i a eh i tus t es t on sõ l tuv umbes a . 1300 eh i tatud Nõo k i r i k, mi s on aga kodak i r i ' k . Suhe t es t Ri i aga tunn i s tavad ka Vi l j and i l i nnuse sku l pturaa l sed de ta i l i d, Tür i k i r i k j a Järva-Mad i se k i r i k . XIV sa j and i l püs t i tat i Lõuna-Ees t i ( s . t . t e l l i sk i v i a l a ) kesku ses Tar tus r i da s i lmapa i s t va i d hoone i d . 1944 . a . tu l ekah j us tu l i d Jaan i k i r i kus ava l i kuks krohv i ga kae tud ü l i r i kka l i kud sku l ptuur i d j a de ta i l i d, mi s nä i tavad, e t k i r i k on eh i tatud bas i i l i kana umbes a . 1330. Nagu nähtub a . 1763 va lmi s tatud j oon i s t es t , o l i Tar tu Maar j a k i r i k sama tüüp i bas i i l i ka nagu Jaan i k i r i k, ku i g i p i sut suurem. Tar tu toomk i r i ku bas i l i kaa l se p i k i hoone ümbereh i ­ tus t a l us tat i arvatavas t i j uba XIV sa j and i es imese l veerand i l j a l õpe tat i sama sa j and i t e i se lpoo l e l . Kodak i r i ku süs t eemi skoor po l e eh i tatud mi t t e XV sa j and i l õpu l , va i d arvatavas t i sama sa j and i a l gu l . Nagu nä i tab XVII sa j and i p l aan i de l e j oon i s tatud Tar tu domi n i i k l as t e k l oos t r i p l aan, o l i see kodak i r i k, eh i tatud arvata vas t i XV sa j and i a l gu l . Vi l j and i l i nnak i r i k sarnaneb põh i p l aan i l t tä i es t i Tar tu Jaan i j a Maar j a k i r i kuga j a on arvatavas t i eh i tatud Tar tu me i s t r i t e poo l> bas i i l i kana . Tugevas t i ümbereh i tatud Lõuna-Ees t i XIV sa j and i maak i r i kud (Pa i s tus , Tarvas tus , He lmes j a Sangas t es ) o l i d kodak i r i kud, arvatavas t i osa l i se l t Nõo k i r i ku eesku j u l eh i tatud . Pea l e ühe l ööv i ­ l i se Puh j a k i r i kuo l i d XV sa j and i maak i r i kud(Rannus , Karu l as j a Põ l vas ) l üh i kesed, ruudu l e l äheneva põh i p l aan i gkaodak i r i kud . Põh j a-Ees t i ( s . t . paek i v i a l a ) keskuses Ta l l i nnasarenes i nt en s i i vne eh i tus t egevusj uba XIII sa j and i l , mi leh i tat i r i da suur i k i r i ­ kuhoone i d . Er i t i hoogus tus eh i tami ne XV sa j and i l , mi l Ta l l i nnas ku j unes omapärase i lmega arh i t ektuur i koo l kond . Enami k vane ma i d k i r i ku i d eh i tat i ümber monumentaa l ses l aad i s . Ümbereh i ta mi se põh j useks eoi l nud mi t t e 1433. a . tu l ekah j u (mi l l e u l atus ton tugevas t i l i i a l datud ) , va i d sonoävha vanade hoone t easeme ! uus i , suure j oone l i s i . Keskse ttäht sus t Ta l l i nna koo l konna me i s t r i t e seas omab H. Swa l berg . 131